Ök Kursuse Töö: Optimaalse Laevatüübi Ja Töökorralduse Vormi Valik Liinidele Või Suundadele

Õppeaine: Meretranspordi ökonoomika

Sissejuhatus. Lähteandmed. Lasti transpordiiseloomustus. Tööregiooni looduslik-navigatsiooniline iseloomustus. Lähte- ja sihtsadamate tehnilis-ekspluatatsioonilised iseloomustused. Lähtesadama iseloomustused. Sihtsadama iseloomustused. Laevade töökorralduse optimaalse vormi valik. Sobiva laevaliikluse vormi valik töösuundadele või liinidele. Laevatüüpi valik esimeses lähenemises. Laevareisi planeerimine selle ajaelementide lõikes. Laeva tulude ja kulude kalkuleerimine. Laevareisi ekspluatatsiooniliste näitajate arvutamine ja hindamine. Laevareisi majandusnäitajate arvutamine ja hindamine. Töökorralduslikud, majanduslikud ja kommerts-õiguslikud ettepanekud vedude majandusliku efektiivsuse tõstmiseks. Kokkuvõte. Resümee. Kasutatud kirjandus.

Soome laht on Läänemere kõige idapoolsem laht , mida ümbritseb lõunas Eesti, põhjas Soome ja idas Venemaa. Lahe läänepiiri peetakse mõtteliseks jooneks Põõsaspea (Eesti) ja Hanko (Soome) neeme vahel. Pindala on umbes 30 000 km². Laht on madal (keskmiselt 36–40 m), kuid väga varieeruva põhjareljeefiga: isegi lahe keskel võib veesügavus ulatuda mõne meetrini (Savinkovi liivavall), samas kui sügavus ulatub paljudes üle 100 m kohti (sügavaim koht - 121 m - asub Keri saarest kagus). Soome lahe lääneosas ja Ava-Läänemere põhjaosas esineb ka kõva põhjaga kõrgendikke. Soome lahe madalamas osas vahelduvad jämedateralise, liivase ja savise põhjaga tasandikud. Soome lahe pinnakihis toimub vee liikumine keskmiselt tsüklonaalselt. Stratifitseeritud estuaaridele iseloomulikult on põhjalähedases veekihis (sügavamates veekihtides) ülekaalus sissevool lahte Läänemere avaosast ja ülemistes veekihtides väljavool lahest. Lahe osad võivad külmuda novembri lõpust aprilli lõpuni. Külmumine algab idast ja kulgeb järk-järgult läände. Täielik külmumine toimub tavaliselt jaanuari lõpuks ja pehmel talvel ei pruugi see toimuda. Sagedased tugevad läänetuuled põhjustavad laineid, veetõusu ja üleujutusi.

Läänemeri on Põhjamerega ühendatud madala ja kitsa Taani väina poolt. Mõni peab Taani ja Rootsi vahel asuvat Kattegati Läänemere osaks. Läänemeri hõlmab 373 000 km2 suurust ala, sealhulgas Taani väin ja Kattegat 415 266 km2. Läänemere maht on 21 721 Km3, keskmine sügavus on 52 meetrit ja suurim on 459 m (Landsorti süvend). Vesi on selgelt kihistunud. Madala soolasisaldusega ülemise ja suhteliselt kõrge soolsusega sügavate kihtide (umbes 8 ‰ isohaliini) järsk üleminek on mere lõunaosas, Soome lahe suudmes umbes 70 m sügavusel 30–50 ja takistab märkimisväärselt vertikaalset segamist. Suvel jagatakse pealmine kiht sooja pinna ja külma põhja veega. Vee pinnakihi soolsus on Taani väinades 8–10 Taani ja Läänemere avatud osas 6–7 ‰ ning väheneb Soome ja Botnia lahe suunas (väikseim 1–2 ‰).

Kattegat on 30 000 km² suurune mereala, mida piiravad läänes Jüütimaa poolsaar, lõunas Taani väina Taani saared ja Läänemeri ning idas Rootsis Westergötlandi, Skåne, Hallandi ja Bohusläni provintsid. Läänemeri suubub Taani väinade kaudu Kattegati. Avamere piirkond on Skagerraki jätk ja seda võib pidada Põhjamere laheks, kuid Skandinaavia traditsioonilises kasutuses see nii ei ole. Kattegat on üsna madal meri ja navigeerimine võib olla väga keeruline ja ohtlik paljude muutuvate liivaste ja kiviste karide ning keeruliste hoovuste tõttu. Moodsal ajal on merepõhja kaevatud tehiskanaleid, liiva- või kivipüügi pumpamise teel on välja kaevatud palju karisid ning selle väikese mere väga tiheda rahvusvahelise liikluse kaitsmiseks on paigaldatud hästi arenenud valgussignaalide võrk.